Uuendusraieid tehakse puistu küpsuse saavutades. Puistu küpsust määratakse kahel viisil- küpsusvanuse (puistu enamuspuuliik on saavutanud teatud vanuse) ja küpsusdiameetriga (puistu enamuspuuliik on saavutanud metsa majandamise eeskirjas määratud keskmise rinnasdiameetri).
Täpsema info või pakkumise saamiseks, võta meiega ühendust alljärgneva päringuvormi kaudu, saada kiri info@metsaru.ee või helista 58 097 401.
Lageraie on Eestis kõige levinum raieviis. Lageraie puhul raiutakse raielangil kasvavad puud ühe aasta jooksul.
Seemnepuudeks jäetakse hea tüvevormi, kitsa ja pika elusvõra, kiire kasvu ja hea tervisliku seisundiga puud. Tavaliselt on nendeks mänd ja kask. Seemnepuud, mis ei ole säilikpuud, võib koristada sanitaarraie korras pärast nende ülesande täitmist. Säilikpuud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Suurematel raiesmikel säilitatakse säilikpuud gruppidena. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks.
Majandusmetsas on lageraiete puhul suureks eeliseks ülestöötamise lihtsus ja odavus võrreldes teiste raieliikidega. Samuti ei kahjustata nii palju kasvama jäävaid puid ning saadakse tulevikus ühevanuseline puistu.
Turberaied
Turberaiete näol on tegu selliste uuendusraietega, mille käigus raiutakse vana metsa mitmetes järkudes. Eesmärk on kasvatada vana metsa turbe all uus metsapõlv.
Turberaieid rakendatakse tavaliselt seal, kus seadus lageraiet teha ei luba, nagu näiteks piiranguvööndites. Oht turberaiega mets ära rikkuda on suur, sest puistute hõrendamine võib muuta nad tormihellaks
Hajaliraie ehk aegjärkne raie
Aegjärkse raie puhul raiutakse raiele kuuluv mets hajaliasuvate puudena 10-20 aasta jooksul.
Aegjärkse raie puhul on suur tõenäosus kahjustada kasvama jäävaid puid. Aegjärkne raie ei sobi kõikidesse puistutesse, kaaluda võiks seda kuuse järelkasvuga puistudes.
Häilraie
Häilraie korral kasvatatakse uus metsapõlv vana metsa külgvarjus. Kõige paremini sobib häilraie männikutesse. Vana metsapõlv raiutakse 20-40 aasta jooksul. Häilud raiutakse kohtadesse, kus on tekkinud looduslikku uuendust, aga ka sinna, kus tahetakse, et uuendust tekiks.
Kui puistus pole looduslikke häile, rajatakse esimeses raiejärgus hektari kohta 4-5 kuni 30 m läbimõõduga häilu. Järgmine raiejärk tehakse siis, kui häilus kasvav järelkasv hakkab kannatama valguspuuduse all. Häile laiendatakse olenevalt järelkasvu iseärasustest. Viimasel raiejärgul, kui häilud on osaliselt liitunud, minnakse üle puistu ülepinnalisele harvendamisele.
Veerraie
Veerraie puhul raiutakse raiele kuuluva metsa äärest kuni keskmise puistu kõrguseni ulatuv riba. Raiutud riba laiendatakse vastavalt uuenduse tekkele ja selle kasvule.